index

168 aastat ajalugu – maailm, Eesti ja Postimees 168 aastat Postimeest ei ole ainult ühe ajalehe lugu. Selle aja sisse jäävad suured ilmasõjad, Eesti iseseisvumine. Ajateljel näeb, kuidas on omavahel põimunud maailm, Eesti ja Postimees.

Postimees

1870

Jaan Tõnisson teatas 14. märtsil 1934 Postimehes, et peab kaitseseisukorda riiklikuks paratamatuseks.

Ärkamisaja alguseks on peetud Perno Postimehe ilmuma hakkamist 1857. Eestlaste rahvuseepos "Kalevipoeg" valmis küll aastal 1853, kuid ilmus 1862. Eesti Aleksandri-kooli liikumine algas 1860. aastatel.

2008. aasta sõjaga tungisid Venemaa väed Gruusiasse ja 2014. aastal Ukrainasse, põhjustades suurima rahvusvahelise kriisi ida ja lääne suhetes pärast külma sõda.

Lääneriikide koalitsioon Antant sündis Briti-Prantsuse liidulepinguga 1904. aastal, millele järgnes Briti-Vene liiduleping 1907. aastal ja seejärel kujunes juba Briti-Prantsuse-Venemaa allianss, kuna Prantsusmaal oli liidusuhe Venemaaga juba 1891. aastast.

14. märtsil 2023 sai avalikuks tehisintellektil põhinev keelemudel Chat GPT-4.

Rahvasteliit takerdus alates 1935. aastast vaidlustesse agressori mõiste üle ja ei olnud suuteline ära hoidma ei Itaalia-Abessiinia sõda, Austria, Albaania ja Tšehhoslovakkia vallutamist ega järgnenud maailmasõda.

24. veebruaril 2022 alustas Venemaa Ukrainas sõda.

2007. aasta algul hakkas ilmuma nädalavahetuse arvamuse- ja kultuurilisa AK.

Nõukogude okupatsiooni ajal ilmus Postimees kuni 1948. aastani, mil muudeti rajoonileheks Edasi ja ilmus kommunistliku partei häälekandjana.

1877-1879 peetud Vene-Türgi sõjas osales ka arvukalt eestlasi.

1933. aastal Saksamaa kantsleriks saanud Adolf Hitler kehtestas samuti üheparteilise diktatuuri ja vallandas terroripoliitika. NSV Liidus nähti Suure Terrori aastaid 1937-1938, kuid tegelikult ei vaibunud terror enne Stalini surma.

Eesti

1934. aasta 12. märtsil kehtestas Konstantin Päts kaitseseisukorra, sügisel saadeti vaikivasse olekusse ka riigikogu. Vapside riigipöördekatse 1935. a nurjus. Riigikorda ehitati Pätsi isiku ümber.

1940

1914-1918 peetud esimeses maailmasõjas osales keiserliku Venemaa vägedes ligemale 100 000 eestlasest sõdurit ja 3000 ohvitseri, hukkus ligemale 10 000 eestlast. 1915-1918 kulges rindejoon keset Lätit, Riia-Daugava joonel.

1905. aastal kasvas protest Venemaal juba üleriigiliseks revolutsiooniliikumiseks. Demok- raatianõuetele vastas tsaarivõim oktoobri- manifestiga, aga ka veresaunaga Tallinna Uuel Turul. Põhja-Eestis hakkasid äärmuslikud jõud rüüstama mõisaid, tsaarivõim vastas karistus- salkade maale toomisega. 1905. aastal on Juhan Liiv kirja pannud read „Üks kord kui terve mõte. Üks kord on Eesti riik.“ Suurem osa rahvuslikke ja radikaalseid tegelasi oli järgnenud aastail sunnitud varjama end eksiilis.

1991. aasta 1. jaanuarist muudeti Edasi tagasi Postimeheks. Omanikuks toodi Heldur Tõnisson, ajalehe juhtimist jätkas peatoimetajana ja seejärel AS Postimehe / AS Eesti Meedia juhatuse esimehena 2015. aastani Mart Kadastik.

1935. aastal pani Pätsi valitsus Postimehe sekvestri alla, võttes ajalehe Tõnissonilt üle. Vastutav toimetaja oli 1935-1940 Jaan Kitsberg.

1880

1930

Euroopa Liit loodi 1992. aastal. 1995. aasta laienemisega ühinesid sellega Austria, Soome ja Rootsi, 2004. aastal veel kümme riiki, sh Eesti, Läti ja Leedu, 2007. aastal Bulgaaria ja Rumeenia, 2013. aastal ka Horvaatia. NATO on idalaienemistega kasvanud juba 29 riigi kaitsealliansiks.

13. jaanuarist 1864 jätkas Jannsen juba Tartus ilmunud ajalehega Eesti Postimees.

1945.-1951. aastani korraldas nõukogude võim ridamisi küüditamisi, suurim neist oli 1949. aastal. Metsavendade relvastatud vastuhakk kestis Eestis isegi 1978. aastani. Dissidentlik liikumine oli 1960. aastatest alates kõige tugevam Tartus. Nõukogude võim langes stagnatsiooni.

Jaan Tõnisson kandideeris 1938. aastal Eesti presidendiks, kuid riigivolikogus polnud tal piisavalt toetust. Konstantin Päts sai presidendiks.

1904-1905 peeti Vene-Jaapani sõda, milles osales ka arvukalt eestlasi. Venemaa sai sõjas lüüa.

1990

10.-12. detsembril 1905 toimus Jaan Tõnissoni eestvedamisel Tartus esimene üle-eestimaaline rahvaasemikkude koosolek, kus olid esindatud vallad ja seltsid kogu Eestist. Demokraatlikke jõude juhtis Tõnisson, radikaalide seas olid Teataja mehed ja sotsiaaldemokraadid, ning koosolek läks lõhki. 1905. a detsembris sulges tsaarivõim enamiku eestikeelseid ajalehti. Postimees ilmus edasi, kuid Jaan Tõnisson kui riigiduuma liige pandi 1908. aastal kolmeks kuuks vangi. Postimees oli suletud 1907-1908.

Saksa okupatsiooni ajal ilmus Postimees uuesti 1941. aasta juulist 1944. aasta septembrini.

2019. aastal muutis Eesti Meedia kontserni nime Postimees Grupiks. Kontsern kolis kõik ettevõtted kokku uude meediamajja.

2010-2019 Postimehe omanik Eesti Meedia tegutseb kolmes riigis ja kolmeteistkümnes linnas, tal on väljundid paberlehe, veebimeedia, raadio ja televisiooni näol.

1900

1870-1871 peetud Prantsuse-Preisi sõja tulemusel kehtestati Prantsusmaal kolmas vabariik ja Saksamaal loodi keisririik.

1860

1917. aasta sügisel kujunes Jaan Tõnisson Eesti demokraatliku bloki liidriks, kuigi tema mõju Tallinnas polnud võrreldav Konstantin Pätsiga. Enamlased võtsid juba otsese suuna nõukogude diktatuuri kehtestamisele.

2015. aastal sai Margus Linnamäe Eesti Meedia ainuomanikuks. Grupiga liitusid Ühinenud Ajalehtede all ilmunud maakonnalehed.

1896. aastal sai toetajate abil Eesti Postimehe toimetajaks ja hiljem omanikuks Jaan Tõnisson.

1882. aastal leiti Andres Dido (Tiido) juures läbiotsimisel luuletus, kus ta kuulutas ette Eesti Vabariigi sündi.

Nõukogude okupatsioonivõim vangistas Jaan Tõnissoni 12. detsembril 1940, on põhjust oletada, et ta hukati juulis 1941. Postimeest juhtima pandud kommunisti Max Laossoni juhtimisel see ajaleht suleti, 1940-1941 ilmus ajaleht Tartu Kommunist.

1890

Tartu langes saksa vägede kätte 22. veebruaril 1918, Postimees jätkas ilmumist ja teatas 7. märtsil 1918 ka sellest, et Tallinnas oli iseseisvus välja kuulutatud. Rootsi saadetud Jaan Tõnisson juhtis 1917-1918 Eesti välisdelegatsiooni.

30. juunil - 2. juulil 1869 toimus Tartus J.V. Jannseni ja meeste lauluseltsi Vanemuine eestvedamisel ning Tartu Maarja pastori Adalbert Hugo Willigerode juhtimisel 1. eestlaste laulupidu.

2000

1980

1885. aastal algas Eestimaal ja Liivimaal venestamine, kooliharidus viidi üle vene keelele, eestikeelne ajakirjandus jätkas ilmumist.

17. juunil 1940 okupeeris Punaarmee kogu Eesti, 21. juunil sunniti peale uus valitsus, 21. juulil kuulutati välja Eesti NSV, 6. augustil 1940 võeti see vormiliselt vastu NSV Liitu. Algas terrori- kampaania, mis tipnes küüditamisega 1941.

1882-1886 oli Eesti Postimehe toimetaja ja 1886-1896 Perno Postimehe asemel Tartus käima pandud ajalehe Postimees väljaandja Karl August Hermann. 1891. aastal sai sellest nädalalehest esimene eestikeelne päevaleht.

1850

1987. aasta nn fosforiidisõja, Hirvepargi meeleavalduse ja IME ettepanekuga algas laulev revolutsioon. Iseseisvust nõudis jaanuaris 1988 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1989. aastal toimus Eesti kodanike komiteede liikumine ja Balti kett. 20. augustil 1991 kuulutati iseseisvus taastatuks.

1917. aasta veebruarirevolutsioon tõi demokraatlikud vabadused, Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühendati autonoomseks kubermanguks, millele valiti oma maapäev ja maavalitsus. Kuberne-riks oli Jaan Poska.

Eesti rahvusluse manifestiks on peetud Carl Robert Jakobsoni kolme isamaakõnet aastail 1868-1870.

Koloniaalvallutuse kõrgajaks olid 1880. aastad, mil Euroopa suurriigid jagasid omavahel ära peaaegu kogu muu maailma. Venemaa nihilistide terrorikampaania käigus tapeti 1881. aastal Venemaa keiser Aleksandr II.

23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti alusel alustasid Saksamaa ja NSV Liit Poolale kallale tungides Teist maailmasõda. Selles sõjas hukkus ligemale 80 miljonit inimest.

1910

Postimehe peatoimetajaiks on olnud alates 1991. aastast Vahur Kalmre, Marko Mihkelson, Urmas Klaas, Tarmu Tammerk, Merit Kopli, Anvar Samost, Hardo Pajula, Lauri Hussar, Peeter Helme, Mart Raudsaar ja Marti Aavik. Priit Hõbemägi on peatoimetaja praegu. Eesti Meedia peamine omanik on olnud 1998-2013 Norra Schibsted ASA, 2013. aastast Margus Linnamäe.

19. juulil 2007 alustas tööd meelelahutusportaal Elu24.

29. septembril 1881 soovis korporatsioon Vironia võtta oma värvideks sinist, musta ja valget. Eesti Üliõpilaste Selts pühitses 4. juunil 1884 sinimustvalge oma lipuks. 1905. aastaks kujunesid need eesti rahvusvärvideks.

2018. aastal tähistas Eesti Vabariik oma 100. sünnipäeva.

1853-1856 peeti Krimmi sõda Osmanite impeeriumi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Sardiinia ja Venemaa vahel. Briti ja Prantsuse laevastik blokeeris Venemaa kindlusi Soome lahes, sh Tallinna sadamat. Krimmi sõjas osales ka arvukalt eestlasi.

31. jaanuaril 2016 kadus ära anonüümse kommenteerimise võimalus.

1878-1882 teravnes Eesti Postimehel konkurents Carl Robert Jakobsoni ajalehega Sakala, kuid Jakobson suri 1882. aasta kevadel. J. V. Jannsen suri 1890.

2010

26. mail 1993 hakkas Postimehe vahel ilmuma Tartu Postimees, millest digiajakirjanduse saabudes kujunes omaette väljaanne.

Baltimaadest alguse saanud liikumised tõid kaasa kommunistlike režiimide langemise 1989. aastal Poolas, Ungaris, Tšehhoslovakkias, Bulgaarias, Ida-Saksamaal ja Rumeenias. Berliini müür langes ja Saksamaa taasühendati 1990. aastal. NSV Liit lagunes pärast 1991. aasta nurjunud putši Moskvas.

Saksa okupatsioon 1941-1944 välistas Eesti iseseisvuse taastamise. Septembris 1944 üritati Tallinnas siiski iseseisvust taastada. Kogu Eesti langes 1944. aasta lõpuks nõukogude võimu alla.

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti vabariik. Valitsust juhtis Konstantin Päts. Riiki õnnestus ehitama hakata alles pärast saksa okupatsiooni novembris 1918, samas kui enamlased alustasid sõda Eesti vastu. Eesti Asutav Kogu tuli kokku 1919.

1869. aasta laulupeol kanti ette ka J.V. Jannseni sõnadega ja Soomest laenatud Fredrik Paciuse viisiga "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Hiljem kujunes see viis nii Soome kui ka Eesti hümniks. Jannsen ja tema tütar Lydia Koidula ehitasid sellega nn Soome silda.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni võeti Eesti vastu 1991. Eesti kaitsejõudusid hakati taastama 1991. Olümpiamängudele naasis Eesti 1992. Eesti kroon ja põhiseadus pandi maksma 1992. aastal. 2004. aastal liitus Eesti NATO ja Euroopa Liiduga. 2011. aastast kehtib Eestis rahaühikuna euro.

2020

maailm

Konflikte ära hoidma loodi 1945. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, 1948. aastal võeti vastu inimõiguste ülddeklaratsioon, algas külm sõda lääne ja sotsialismileeri vahel. 1975. aastal nõuti inimõiguste kehtestamist, Poolas tõstis 1980. aastal pead ametiühinguliikumine Solidaarsus.

1901. aastal alustas Tallinnas Konstantin Pätsi juhtimisel ilmumist ajaleht Teataja. Suurem tüli oli Postimehel sotsiaaldemokraatliku ajalehega Uudised, mis ilmus aastail 1903-1905.

4. märts 1918. Rahu lubanud enamlased olid sunnitud loovutama Saksa vägedele nii Baltikumi kui Ukraina. Kohe, kui Saksa keisri- võim oli langenud, alustas Punaarmee sõjakäiku kaotatud alade tagasivallutamiseks. „Proletariaadi diktatuur“ kehtis Venemaal 1917-1991.

Soome saavutas demokraatliku parlamentarismi kehtestamise 1907. aastal. Eduskunna valimistel oli hääleõigus kõigil üle 24-aastastel kodanikel, sh ka naistel.

2020 Postimees Grupi emaettevõtte UP Invest OÜ ühineb ettevõttega MM Grupp OÜ. MM Grupp asutab Postimees Grupi sõsarettevõte Duo Media Networks OÜ. Postimees Grupp jagundab telejaamad ettevõtte Duo Media Networks alla. Duo alla lähevad ka raadiojaamad.

17. (vana kalendri järgi 5.) juunil 1857 pani "postipapa" Johannes Voldemar Jannsen Pärnus käima ajalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, ühtlasi algas sellega järjekindel eestikeelne ajakirjandus, tervitussõnadega: "Terre armas Eesti Rahwas! Minna Perno Postimees Kulutama ollen wahwas Keik, mis sünnib ilma sees..."

Poola ülestõusu 1863-1864 maha surunud Vene väge juhtis Sangaste mõisnik Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, kes määrati selle eest Poola asekuningaks 1863-1874.

2020. aastal tabas kogu maailma ja ka Eestist koroonapandeemia, mille mõju kestab tänaseni.

24. veebruaril 2022 alustas Venemaa Ukrainas sõda.

1885. aastal algas Eestimaal ja Liivimaal venestamine, kooliharidus viidi üle vene keelele, eestikeelne ajakirjandus jätkas ilmumist.

2010-2019 Postimehe omanik Eesti Meedia tegutseb kolmes riigis ja kolmeteistkümnes linnas, tal on väljundid paberlehe, veebimeedia, raadio ja televisiooni näol.

Eesti rahvusluse manifestiks on peetud Carl Robert Jakobsoni kolme isamaakõnet aastail 1868-1870.

Koloniaalvallutuse kõrgajaks olid 1880. aastad, mil Euroopa suurriigid jagasid oma- vahel ära peaaegu kogu muu maailma. Venemaa nihilistide terrori- kampaania käigus tapeti 1881. aastal Venemaa keiser Aleksandr II.

19. juulil 2007 alustas tööd meelelahutusportaal Elu24.

31. jaanuaril 2016 kadus ära anonüümse kommenteerimise võimalus.

Poola ülestõusu 1863-1864 maha surunud Vene väge juhtis Sangaste mõisnik Friedrich Wilhelm Rembert von Berg, kes määrati selle eest Poola asekuningaks 1863-1874.

2015. aastal sai Margus Linnamäe Eesti Meedia ainuomanikuks. Grupiga liitusid Ühinenud Ajalehtede all ilmunud maakonnalehed.

2007. aasta algul hakkas ilmuma nädalavahetuse arvamuse- ja kultuurilisa AK.

Tartu langes saksa vägede kätte 22.02.1918, Postimees jätkas ilmumist ja teatas 7. märtsil 1918 ka sellest, et Tallinnas oli iseseisvus välja kuulutatud. Rootsi saadetud Jaan Tõnisson juhtis 1917-1918 Eesti välisdelegatsiooni.

14. märtsil 2023 sai avalikuks tehisintellektil põhinev keelemudel Chat GPT-4.

1882. aastal leiti Andres Dido (Tiido) juures läbiotsimisel luuletus, kus ta kuulutas ette Eesti Vabariigi sündi.

4. märts 1918. Rahu lubanud enamlased olid sunnitud loovutama Saksa vägedele nii Baltikumi kui Ukraina. Kohe, kui Saksa keisrivõim oli langenud, alustas Punaarmee sõjakäiku kaotatud alade tagasivallutamiseks. „Proletariaadi diktatuur“ kehtis Venemaal 1917-1991.

23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti alusel alustasid Saksamaa ja NSV Liit Poolale kallale tungides Teist maailmasõda. Selles sõjas hukkus ligemale 80 miljonit inimest.

1935. aastal pani Pätsi valitsus Postimehe sekvestri alla, võttes ajalehe Tõnissonilt üle. Vastutav toimetaja oli 1935-1940 Jaan Kitsberg.

2018. aastal tähistas Eesti Vabariik oma 100. sünnipäeva.

Jaan Tõnisson kandideeris 1938. aastal Eesti presidendiks, kuid riigivolikogus polnud tal piisavalt toetust. Konstantin Päts sai presidendiks.

Nõukogude okupatsiooni ajal ilmus Postimees kuni 1948. aastani, mil muudeti rajooni- leheks Edasi ja ilmus kommunistliku partei häälekandjana.

Saksa okupatsiooni ajal ilmus Postimees uuesti 1941. aasta juulist 1944. aasta septembrini.

1905. aastal kasvas protest Venemaal juba üleriigiliseks revolutsiooniliikumiseks. Demokraatianõuetele vastas tsaarivõim oktoobrimanifestiga, aga ka veresaunaga Tallinna Uuel Turul. Põhja-Eestis hakkasid äärmuslikud jõud rüüstama mõisaid, tsaarivõim vastas karistussalkade maale toomisega. 1905. aastal on Juhan Liiv kirja pannud read „Üks kord kui terve mõte. Üks kord on Eesti riik.“ Suurem osa rahvuslikke ja radikaalseid tegelasi oli järgnenud aastail sunnitud varjama end eksiilis.

1904-1905 peeti Vene-Jaapani sõda, milles osales ka arvukalt eestlasi. Venemaa sai sõjas lüüa.

30. juunil - 2. juulil 1869 toimus Tartus J.V. Jannseni ja meeste lauluseltsi Vanemuine eestvedamisel ning Tartu Maarja pastori Adalbert Hugo Willigerode juhtimisel 1. eestlaste laulupidu.

1901. aastal alustas Tallinnas Konstantin Pätsi juhtimisel ilmumist ajaleht Teataja. Suurem tüli oli Postimehel sotsiaal- demokraatliku ajalehega Uudised, mis ilmus aastail 1903-1905.

Lääneriikide koalitsioon Antant sündis Briti-Prantsuse liidulepinguga 1904. aastal, millele järgnes Briti-Vene liiduleping 1907. aastal ja seejärel kujunes juba Briti- Prantsuse-Venemaa allianss, kuna Prantsusmaal oli liidusuhe Venemaaga juba 1891. aastast.

1991. aasta 1. jaanuarist muudeti Edasi tagasi Postimeheks. Omanikuks toodi Heldur Tõnisson, ajalehe juhtimist jätkas peatoimetajana ja seejärel AS Postimehe/AS Eesti Meedia juhatuse esimehena 2015. aastani Mart Kadastik.

1877-1879 peetud Vene-Türgi sõjas osales ka arvukalt eestlasi.

Saksa okupatsioon 1941-1944 välistas Eesti iseseisvuse taastamise. Septembris 1944 üritati Tallinnas siiski iseseisvust taastada. Kogu Eesti langes 1944. aasta lõpuks nõukogude võimu alla.